• OMX Baltic−0,21%318,78
  • OMX Riga0,47%1 015,03
  • OMX Tallinn0,17%2 256,61
  • OMX Vilnius0,07%1 506,41
  • S&P 500−0,35%7 592,4
  • DOW 30−0,36%52 297,09
  • Nasdaq −0,39%25 366,09
  • FTSE 1000,25%10 863,09
  • Nikkei 225−0,7%60 819,36
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,21%318,78
  • OMX Riga0,47%1 015,03
  • OMX Tallinn0,17%2 256,61
  • OMX Vilnius0,07%1 506,41
  • S&P 500−0,35%7 592,4
  • DOW 30−0,36%52 297,09
  • Nasdaq −0,39%25 366,09
  • FTSE 1000,25%10 863,09
  • Nikkei 225−0,7%60 819,36
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
Neid poliitikuid ja kõrgeid ametiisikuid, kes investeerivad väärtpaberitesse, tuleb tikutulega taga otsida. Ainuke riskijulge valitsusliige on Jevgeni Ossinovski.
Sotsiaaldemokraadist haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski on püüdnud oma investeeringut hajutada eri regioonide ja valdkondade vahel.
  • Sotsiaaldemokraadist haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski on püüdnud oma investeeringut hajutada eri regioonide ja valdkondade vahel.
  • Foto: Raul Mee
Äripäev leidis eelmise aasta majandushuvide deklaratsioonide andmetel kokku vaid 34 poliitikut ja ametnikku, kes on turgudele raha paigutanud. Jätsime eos kõrvale penisonifondid, kuna need on passiivsed investeeringud, sest neid ei saa ise muuta.
Riigikogu liikme nimiBörsiettevõtte aktsiad, fondi osakudKoguväärtus € 27. või 28.01.2015Valdo RandpereSwedbank fondiplaan 240 000 Swedbank koolifond  Swedbank koolifond  Nordea pank võlakirjafond MIN/MAX  Kalev KalloLHV Maailma Aktsiad Fond 60 204 SEB Global Chance/Risk Fund   SEB Corporate Bond Fund  SEB High Yield Fund   EXS1   AAXJ  Eesti Energia võlakirjad  Lembit KaljuveeSEB Venemaa fond52 678Aivar SõerdTallink Grupp 49 266Remo HolsmerOlympic EG38 220Jaanus TamkiviOlympic EG16 495 Tallink Grupp   Tallinna Kaubamaja Margus HansonTallink Grupp 14 961 Swedbank fondifond 100E  Swedbank Venemaa Aktsiafond  JPMFF Pacific Equity Fund Arto AasOlympic EG11 977 Tallink Grupp Jürgen LigiSwedbank fondiplaan11 136Indrek SaarSwedbank Ida-Euroopa aktsiafond4 977 Swedbank Venemaa aktsiafond Kalev LilloOlympic EG 4 752 Nordecon   Arco Vara  City Service AB, A Jaak AllikTallink Grupp 3 128Aivar RiisaluTallink Grupp 1 401Juhan PartsTallink Grupp 1 092Rait MarusteNordecon 935 Trigon PD Marika Tuus-LaulTallink Grupp 845Heimar LenkTallink Grupp 798Lauri LuikArco Vara 658 Tallink Grupp        Haridus- ja teadusminister:   Jevgeni OssinovskiTallinna Vesi 70 719 Bulg Real Estate Inv Fund EDR  First Investment Bank  SIF Moldova (RON)  PKB Compensation Voucher  Centrus Energy Corp 
Allikas: 2014. aasta majandushuvide deklaratsioonid, isikud ise
Hanssonil ette näidata tööandjapension
Kõrgetest ametiisikutest on suurimalt deklareerinud enda pea 558 000 euro väärtusega väärtpaberiinvesteeringuid Eesti Panga president Ardo Hansson. Kuigi tegemist on küll pensioniinvesteeringutega, siis tegemist on Eestis veel tavapäratu tööandjapensioniga. Kahtlemata väärib märkimist ka maanteeameti peadirektori Aivo Admasoni enda juhitud investeerimisportfell, mis on küll tema sõnul tänaseks suures osas realiseeritud.
Riigikogu liikmetest on mulluse aruande põhjal suurim investeerimisportfell Valdo Randperel. Tema väärtpaberiinvesteeringu suurus on praegu 240 000 eurot, arvestamata pensionifondi investeeringuid ja oma investeerimisfirma alt tehtud investeeringuid.
Randpere on üks nendest poliitikutest, kes on avalikult öelnud, et tal on investeerimisfirma, mida haldab pank, ent mille investeeringud väärtpaberitesse on ta seadusest tulenedes majandushuvide deklaratsioonist välja jätnud ja seetõttu sai ta ka firma alt tehtud investeeringute suuruse jätta enda teada.
„Ma olen seda teinud teadlikult. Ühest küljest, et mitte oma aega killustada riigikogu töö ja investeerimiste vahel, ja teisest küljest vältida ka teoreetilisi huvide konflikte,“ põhjendas Randpere, miks ta on andnud oma investeerimisfirma haldamise panga kätte. „Tegevpoliitikule soovitan seda mudelit, mida ise olen valinud,“ lisas ta.
Päris mitmed riigikogu valimistel kandideerivat poliitikut põhjendas, et ei usalda oma raha börsil mängimiseks. „Kui sinna siiski investeerida, siis peab kogu aeg näppu peal hoidma, et see end ära tasuks,“ märkis Vabaerakonna kandidaat, filmimees Artur Talvik. „Need investeeringud, mis ma olen teinud, on olnud reaalsetesse, kodumaistesse ettevõtetesse.“
Poliitikuid ja kõrgeid ametnikke, kes ise oma investeeringuid haldavad, on vähe. Enamasti haldab nende väärtpaberiportfelle pangahaldur. Nagu aruannetest nähtub ja vestlustest välja tuli, usaldatakse lisaks rohketele kinnisvara- ja autolaenudele oma raha pigem penisonifondidele.
Rahandusminister soovitab tagavara koguda
Endine Swedbanki makroanalüütik ja praegune rahandusminister Maris Lauri ei ole endal sõnul kunagi omanud väärtpabereid, küll on ta oma vaba raha investeerinud kolmandasse penisonisambasse. „Investeerimisotsused peavad inimesed ise tegema. Soovitan võimalusel endale koguda tagavara ettenägematuteks juhtudeks,“ vastas Lauri, kas ja miks soovitab ta teistel, sh poliitikutel investeerida.
Endine rahandusminister ja praegune riigikogu liige Jürgen Ligi ütles samuti, et panustab pigem pensionisammastele. „Fondiplaani investeerimine on kunagine valik panga soovitusel. Väärtus on kriisis kukkunud ja vahepeal vist tõusnud, aga ma ei jälgi teda pidevalt,“ kommenteeris Ligi lühidalt oma väärtpaberinvesteeringut.
Kommentaarid
Kalev Kallo, riigikogu liige:
Kui raha oleks pangas, isegi deposiidis kasvõi aastase või pikema tähtajaga, siis praktiliselt on saadav intress nullilähedane. Investeerimisel on võimalus raha väärtust veidikene kasvatada, aga mitte nullis hoida. Kui hetkel ei ole raha hädavajalik ära kulutada, siis see võiks ju kasvõi inflatsioonisuuruse ja paremal juhul ka rohkem juurde teenida.
Eks ma olen ikka investeeringute tegemisel lähtunud panga antud nõuannetest. Põhimõtteliselt elus üldse leian, et teatud asjades tuleb usaldada asjatundjaid, kõigi asjades ei ole võimalik asjatundja olla.
Arto Aas, riigikogu liige:
Olen eelkõige investeerinud tugevatesse Eesti ettevõtetesse, millel on tugev turuosa ja selge ajalugu ning kelle juhtidesse ma usun. Olen suhteliselt madala riskiga teinud neid investeeringuid. Tõele au andes ma eelmisel aastal pigem müüsin, kuna vahetasin kodu ja see nõudis teatud kulutusi, aga üldiselt olen pigem usaldanud Eesti ettevõtteid, ei ole välisturgudele trüginud.
Poliitik on samasugune inimene, nagu kõik teised. Kui on võimalust investeerida ja oma tulevikku kindlustada, siis tuleb seda igal juhul teha, kasvõi paarisaja euro kaupa kuus. Ma vahepeal lähenesin teadlikult niipidi, et iga kuu panin natuke kõrvale, et saaks investeerida ja turul olid ka soodsad ajad. Vahepeal oli hea hetk ostmiseks. Praegu on ebakindlad ajad.
Kristen Michal, endine justiitsminister ja praegune riigikogu liige:
Oma sääste investeerin edaspidi oma ettevõtte kaudu. Kahjuks napib selleks praktikas töökoormuse tõttu tihti aega ja loodan, et leian kas mõne asjatundja, pikema investeeringu või võimaluse, mis on huvitav. Arvan, et tegevpoliitikud võiks kindlasti investeerida, see hoiab isiklikku sidet reaalse majandusega ja kui on valida Eesti ettevõtjate pakutava ja muude riikide vahel, siis mina eelistaks eestimaist ja Eesti ettevõtjaid. Eestis toimuv on hästi nähtav, arusaadav ja siinne kultuur on kõrge, kasvõi näiteks viidates uudisele majandusvabaduse indeksis Euroopas teisel kohale jõudmisel.
Märt Ots, konkurentsiameti peadirektor:
Portfell on praegu sama, olen vaid lisanud 2000 Olympicu aktsiat. Olen pikaajaline investor ning teen tehinguid harva. Olen valinud oma portfelli eelkõige Eestiga seotud aktsiaid ning teine kriteerium on dividendide maksmine. Nafta järsku hinnalangust ei osanud ette prognoosida, täna on portfellis nii Total, British Petroleum kui ka Seadrill. Totali ja British Petroleumi osas ei näe ka mingit probleemi, mõlema puhul on tegemist pikaajalise investeeringuga ja mõlemad on ka head dividendi maksjad. Arvestades pikka horisonti, usun, et mõlemad on väga perspektiivsed ettevõtted. Seadrill on vale valik. Panustasin kõrgele nafta hinna tasemele. Tegemist on süvamerepuurimises tugeva ettevõttega, kuid madala nafta hinna puhul kannatab just see sektor. Oleksin pidanud selle ettevõtte sügisel maha müüma, täna on hind juba niivõrd madal, et pole enam mõtet müüa. Pikas perspektiivis usun pigem nafta hinna taastumist ja süvamere naftaleiukohtade tulevikku ning seeläbi ka selle ettevõtte hinna taastumist. Lisaks on selle osakaal portfellis väike.
Aivo Adamson, maanteeameti peadirektor:
Ma olen realiseerinud oma väärtpaberiportfelli eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses. Olen säilitanud vaid dividendiaktsiad ja need on General Electric ja Intel Corp Com. Patrioodina ka Baltika. Ülejäänud on realiseeritud.
Ma olen alati ise majandanud oma väärtpaberitega. Minu investeeringud on käinud üles-alla, nii nagu börsidel see käib. See pole börsi tujudest tingitud, vaid ikka keskkonnast. Vähem mängivad siin rolli ettevõtete majanduslikud tulemused.
Ma olen olnud kannatlik investeerija ja pole tõmmelnud, pigem hoidnud positsioone ja languse ajal juurde soetanud. Kui küsite, et miks likvideerisin oma positsioonid, siis vastus on lihtne – hindan tänast olukorda selliselt, et keskkond on pigem ebakindel ning USA dollari põhiselt hoitud meepott on lihtsalt magusam, kui vaadata, mida teeb euro ja selle „juurdetrükkimine“.
Mart Laidmets, haridus- ja teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler:
Portfell sai suuremas osas kokku pandud enne riigiametisse asumist 2010. aastal. See oli majanduskriisist väljumise ajal, kui oli tekkinud vabu vahendeid, mis tundus mõistlik investeerida ettevõtete aktsiatesse, mis tegid üsna stabiilset tulemust ja näisid kindla tulevikuga. Seni pole kahetsenud, pigem vastupidi. Sihipäraselt investeerimisplaaniga tegeleda pole pikemat aega olnud ehk olen selles osa üsna passiivne.
Ardo Hansson, keskpanga president:
Valdav osa nendest summadest (vt tabelit – Äripäev) on kogutud varasemates töökohtades, kus osalemine tööandja pensionisüsteemis oli kohustuslik, ja seega ei ole tegemist aktiivse investeerimise tulemusega. Väiksem osa on seotud kolmanda samba pensionifondiga. Kuna sellistest fondidest ei ole lihtne raha välja võtta enne pensioniea saabumist, siis on need mulle ka jäänud.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele